Õiguste haldus värbamistarkvaras: rollid, ligipääs ja GDPR
Õiguste haldus värbamistarkvaras tähendab, et iga kasutaja näeb ja muudab ainult neid kandidaate, ametikohti ja hinnanguid, mida tema roll värbamises päriselt nõuab. Värbaja juhib konkurssi, intervjueerija näeb oma vestlust ja hindamislehte, pakkumise kinnitab selleks volitatud inimene ning ülejäänud töötajad kandidaadiandmeid ei näe. Kõige raskem on seda hoida eelvalikus, kus sadu CV-sid ja kõnesid jagatakse mitme inimese vahel ning ligipääsuga inimeste ring paisub iga uue ametikohaga. Mida vähem inimesi peab varajases etapis töötama toorandmetega, seda lihtsam on õigusi kontrolli all hoida. Just siin aitab automatiseeritud eelintervjuu: kandidaadid intervjueeritakse, hinnatakse ja järjestatakse ühes kohas ning otsustajani jõuab aruanne, mitte kuhi CV-sid ja märkmeid.
Lühidalt
- Õigused seotakse ametikoha, avalduse ja intervjuuga, mitte kogu kandidaadibaasiga: igaüks näeb ainult oma konkursi kandidaate.
- Eestis peab kandidaadi andmete töötlemisel olema õiguslik alus ning ligipääs piirdub värbamisprotsessis osalejatega.
- Pakkumise koostamine ja kinnitamine on eri õigused, tundlikud väljad ja salvestised piiratakse eraldi.
- Õigused vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning lahkuja konto suletakse kohe.
- Automatiseeritud eelintervjuu vähendab inimeste arvu, kes eelvalikus kandidaadi andmeid käsitlevad, ja annab otsustajale ühtse aruande.
Sisukord
- Mida õiguste haldus värbamises tähendab
- Miks see on kandidaadi andmete puhul õiguslik küsimus
- Millised rollid seadistada
- Kuidas ligipääsu samm-sammult piirata
- Nõusolekud, säilitamine ja automatiseeritud otsused
- Kui roll muutub või töösuhe lõpeb
- Näide: üks konkurss, kaks seadistust
- Mida hinnata tarkvara valikul
- Eelvalik, mis hoiab andmed kitsas ringis
- Meie vaade
- Korduma kippuvad küsimused
- Allikad
Mida õiguste haldus värbamises tähendab
Värbamistarkvara on süsteem, kuhu kogunevad töökuulutused, kandidaatide avaldused, CV-d, vestluste märkmed, hinnangud ja tööpakkumised. Sageli nimetatakse seda ka kandidaatide haldussüsteemiks ehk ATS-iks (inglise keeles applicant tracking system). Õiguste haldus on selle süsteemi osa, mis otsustab, kes millele ligi pääseb ja mida ta seal teha tohib: vaadata, kommenteerida, muuta, kustutada või kinnitada.
Lihtsaim viis on anda igale kasutajale roll, näiteks administraator või värbaja. Värbamises sellest ei piisa, sest sama inimene võib ühes konkursis olla otsustaja ja teises ainult intervjueerija. Seepärast seob hea volitusmudel õigused konkreetsete objektidega. Kandidaatide haldussüsteemi volitusmudeli näidis ühendab õigused organisatsiooni, ametikoha, kandidaadi, avalduse, intervjuu ja pakkumisega. Selles mudelis näeb värbamisjuht kandidaate oma ametikoha avalduste kaudu ning intervjueerija ainult talle määratud intervjuusid, nii jäävad teiste konkursside avaldused privaatseks.
Praktikas tähendab see kolme küsimust, millele iga õigus peab vastama:
- Kes? Konkreetne kasutaja või tiim.
- Mille kohta? Konkreetne ametikoht, avaldus, intervjuu või pakkumine.
- Mida tohib? Vaadata, hinnata, muuta, kinnitada või kustutada.
Kui ükskõik millisele neist küsimustest on vastus „kõik“, on õigused liiga laiad.
Miks see on kandidaadi andmete puhul õiguslik küsimus
Kandidaadi andmed on isikuandmed ning Eestis ja kogu Euroopa Liidus kehtib nende kohta isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR, mida kohaldatakse alates 25. maist 2018. Kui värbate väljaspool EL-i, kehtivad teie riigi andmekaitsereeglid, kuid ligipääsu piiramise loogika on sama.
Andmekaitse Inspektsiooni juhendi järgi peab tööle kandideerija isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus. Kui alus on õigustatud huvi, tuleb enne töötlemist teha analüüs ja see kirjalikult dokumenteerida. Õiguste haldus on koht, kus see paberil olev analüüs muutub tegelikkuseks: kui alus lubab andmeid töödelda värbamise eesmärgil, ei tohiks neid näha inimesed, kes värbamisega ei tegele.
Hea Eesti näide tuleb avalikust sektorist. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse värbamisandmete teabe järgi töötlevad kandidaadi andmeid värbamisprotsessis osalevad töötajad ning teistel töötajatel neile juurdepääsu ei ole. See on vajaduspõhise ligipääsu põhimõte lihtsas sõnastuses ja sobib eeskujuks ka väikesele ettevõttele.
Millised rollid seadistada
Rollide arv sõltub tiimi suurusest, kuid enamik organisatsioone saab hakkama allolevate rollidega. Tabelis on igaühe juures ka see, mida roll teha ei tohiks, sest liigsed õigused tekivad just seal.
| Roll | Mida näeb | Mida teeb | Mida ei peaks saama |
|---|---|---|---|
| Administraator | Süsteemi seadistusi ja kasutajaid | Lisab kasutajaid, määrab rolle, kinnitab pakkumisi | Kasutada administraatorikontot igapäevaseks värbamiseks |
| Värbaja | Oma konkursside kandidaate ja avaldusi | Avab ametikohti, liigutab kandidaate etappides, koostab pakkumisi | Kinnitada pakkumist või näha teiste tiimide konkursse |
| Värbamisjuht | Oma ametikoha avaldusi ja hinnanguid | Hindab, valib lõppkandidaadid, koostab pakkumist | Näha teiste osakondade kandidaate |
| Intervjueerija | Talle määratud intervjuud ja hindamislehte | Täidab hindamislehe | Näha palgasoovi, teiste hinnanguid enne enda oma või muid kandidaate |
| Vaatleja või juhtkond | Koondnäitajaid ja lõppkandidaate | Jälgib edenemist | Muuta andmeid või laadida alla salvestisi |
Eraldi tähelepanu väärib pakkumise etapp. Eespool viidatud volitusmudelis võivad värbajad ja värbamisjuhid pakkumisi koostada ja muuta, kuid heaks kiita saab neid ainult administraator. Nii ei saa üks inimene üksi lubada kandidaadile tingimusi, mida organisatsioon pole kinnitanud.
Agentuuris lisandub veel üks kiht: klient. Loogiline lahendus on, et kliendi esindaja näeb ainult talle esitatud kandidaate ja nende aruandeid, mitte agentuuri kogu kandidaadibaasi ega teiste klientide konkursse.
Kuidas ligipääsu samm-sammult piirata
Järgmised sammud sobivad nii esimese süsteemi seadistamiseks kui ka olemasoleva korrastamiseks.
- Kaardista protsess. Pane kirja värbamise etapid (kuulutus, eelvalik, intervjuud, pakkumine) ja iga etapi juurde inimesed, kes seal päriselt osalevad. Tavaline viga on anda kõigile juhtidele ligipääs „igaks juhuks“.
- Seo ligipääs ametikohaga. Kasutaja saab õiguse konkreetsele konkursile ja selle avaldustele, mitte kogu andmebaasile. Uue konkursi puhul määratakse meeskond uuesti.
- Anna intervjueerijale ainult tema intervjuu. Intervjueerija näeb talle määratud vestlust ja oma hindamislehte. See hoiab andmed kitsas ringis ja vähendab ka seda, et üks hinnang mõjutab teist. Eelvalikus saab selle etapi automatiseerida: AI-intervjuu platvorm teeb kandidaatidega videointervjuu, kontrollib CV ja LinkedIni profiili põhjal esitatu tõesust ning järjestab kandidaadid aususe, teadmiste ja oskuste alusel. Inimesed, kes muidu teeksid kümneid eelkõnesid, ei pea iga kandidaadi andmeid käsitlema.
- Lahuta muutmine ja kinnitamine. Pakkumise koostab värbaja või värbamisjuht, kinnitab administraator või selleks määratud juht.
- Piira tundlikud väljad eraldi. Palgasoov, vestluste salvestised, transkriptsioonid ja taustakontrolli tulemused ei pea olema nähtavad kõigile, kes kandidaadi profiili avavad. Kui süsteem salvestab heli, videot või transkriptsiooni, otsusta enne konkursi algust, kes neid vaadata tohib.
- Keela jagatud kontod. Iga kasutaja logib sisse oma nimega ja kasutab mitmikautentimist ehk lisaks paroolile teist kinnitust, näiteks telefonirakendusest koodi. Ilma isiklike kontodeta ei tea keegi, kes mida tegi.
- Hoia logid ja vaata need üle. Tegevuslogi näitab, kes avas, muutis või laadis alla kandidaadi andmeid. Logi on kasulik ainult siis, kui keegi seda regulaarselt vaatab.
Nõusolekud, säilitamine ja automatiseeritud otsused
Õiguste haldus ei puuduta ainult seda, kes andmeid näeb, vaid ka seda, kui kaua need süsteemis on. Levin Law ülevaate järgi võib mittevalituks osutunud kandidaatide andmeid tulevaste konkursside jaoks alles hoida ainult nende nõusolekul. Muul juhul tuleb andmed kustutada või pseudonüümida ehk muuta need selliseks, et neid ei saa ilma lisateabeta konkreetse inimesega siduda.
Sellest tulenevad süsteemile kaks nõuet. Esiteks peab nõusolek olema kandidaadi juures kirjas, et värbaja näeks enne uue konkursiga sidumist, kas seda tohib teha. Teiseks peab kustutamise või pseudonüümimise õigus olema kindlal inimesel, mitte kõigil kasutajatel, et andmed ei kaoks juhuslikult ega jääks unustatud kausta.
Sama allikas selgitab, et GDPR keelab üldjuhul otsused, mis põhinevad üksnes automatiseeritud töötlemisel. Kandidaadil on õigus inimese sekkumisele ja hinnangu põhjendustele. Erandid on olukorrad, kus töötlemine on vajalik lepingu sõlmimiseks, on lubatud EL-i või liikmesriigi õigusega või põhineb kandidaadi selgesõnalisel nõusolekul. Kui kasutate AI-põhist eelintervjuud, on õige ülesehitus järgmine: süsteem intervjueerib, hindab ja järjestab, lõpliku otsuse teeb värbaja või värbamisjuht. Selle inimese õigused peavad hõlmama aruannet, salvestisi ja transkriptsiooni, sest just nende põhjal saab ta kandidaadile otsust põhjendada. Kui kahtlete, kas teie protsess vajab nõusolekut või muud alust, küsige oma andmekaitsespetsialistilt või andmekaitsele keskendunud juristilt.
Kui roll muutub või töösuhe lõpeb
Ligipääsuõigused vananevad vaikselt. Värbaja liigub teise tiimi, projektijuht aitas ühel konkursil ja jäi süsteemi, agentuuri leping lõppes, kuid kontod töötavad edasi. QUU Legali andmekaitse ja infoturbe ülevaade nimetab tüüpiliste ohtudena endiste töötajate aktiivseid kontosid, liiga laiu õigusi, jagatud kontosid, põhjendamata administraatoriõigusi, teenusepakkujate ligipääsu pärast lepingu lõppu ja regulaarsete ülevaatuste puudumist.
Sama ülevaate soovitused värbamistarkvarale üle kanduna:
- Selge protsess. Kirjuta üles, kes õigusi annab, muudab ja eemaldab. Üks vastutaja on parem kui „kes iganes on administraator“.
- Ülevaatus vähemalt kord aastas. Vaata läbi aktiivsed kontod, lahkunute ligipääs, mitmikautentimise kasutamine, teenusepakkujate ligipääs ja logid. Suure läbivooluga tiimis tasub seda teha iga suurema värbamislaine järel.
- Lahkumisel sulge kõik. Kui töötaja lahkub, suletakse või muudetakse kõik tema kontod, ligipääsud, autentimisvahendid ja jagatud kaustade õigused. Värbamises tähendab see ka allalaaditud CV-sid ja jagatud tabeleid, mis sageli unustatakse.
- Rolli muutumisel alusta nullist. Kui värbaja liigub teise osakonda, eemalda vanad konkursid ja anna uued, mitte ära lisa uusi vanade peale.
Näide: üks konkurss, kaks seadistust
Kujutle klienditeenindaja konkurssi, kuhu tuleb paarisada avaldust. Esimeses seadistuses saadab värbaja CV-d kolmele kolleegile, kes teevad eelkõned ja kirjutavad märkmed jagatud tabelisse. Tabelile on ligipääs kogu osakonnal, sest „nii on lihtsam“. Konkursi lõpuks on kandidaatide andmed neljas postkastis, ühes tabelis ja mitmes märkmikus ning keegi ei tea täpselt, kes mida nägi.
Teises seadistuses saavad kõik kandidaadid lingi automatiseeritud intervjuule. Platvorm intervjueerib, kontrollib esitatud andmeid ja järjestab kandidaadid. Värbaja näeb kogu konkurssi, värbamisjuht näeb järjestust ja aruandeid ning lõppvoorus näeb intervjueerija ainult talle määratud kandidaate. Pakkumise kinnitab administraator. Andmed on ühes kohas, logi näitab tegevusi ja konkursi lõppedes on selge, mida kustutada ja mida nõusoleku alusel alles hoida.
Mõlemas seadistuses värvati üks inimene. Teises on aga vastus küsimusele „kes nägi kandidaadi andmeid ja miks“ olemas. Rohkem praktilisi nõuandeid kandidaatide hindamise kohta leiad meie AI-värbamise blogist.
Mida hinnata tarkvara valikul
Õiguste haldus on üks valikukriteerium, kuid see töötab ainult koos ülejäänud värbamisprotsessiga. Vajadused erinevad organisatsiooni järgi.
Väike ettevõte ilma personalitöötajata. Värbamist teeb tihti omanik või tegevjuht ise, lisaks üks-kaks kolleegi. Siin on olulisim, et süsteem oleks lihtne ja et kandidaadi andmed ei elaks e-postis ja jagatud kaustades. Kui eelvaliku teeb automaatne intervjuu ja tulemuseks on järjestatud nimekiri koos aruandega, piisab sageli kahest rollist: otsustaja ja abiline.
Idufirma ilma ATS-ita. Esimesed värbamised tehakse tabelis ja kalendris, kuni kandidaate tuleb rohkem, kui asutajad jõuavad läbi vaadata. Tasub valida lahendus, mis võtab eelvaliku enda peale kohe ja kasvab koos firmaga, et ei peaks hiljem andmeid ühest kohast teise kolima.
Värbamisagentuur. Olulised on klientide eraldamine, konkursipõhine ligipääs ning see, et kliendile saab esitada ühtse ja võrreldava aruande. Kui hinnang tugineb sama ülesehitusega intervjuule, on kandidaatide võrdlemine objektiivsem ja kliendiga on lihtsam valikut arutada.
Suur värbamistiim. Suur kandidaatide hulk tähendab palju kasutajaid, palju konkursse ja palju logisid. Siin on kesksed objektipõhised õigused, pakkumise kinnitusahel, regulaarne ülevaatus ning eelvaliku automatiseerimine, sest käsitsi eelkõnedega kasvab ligipääsuga inimeste arv koos kandidaatide arvuga.
Kõigi nelja puhul tasub küsida samu küsimusi: kas õigusi saab siduda ametikohaga, kas tundlikud väljad ja salvestised on eraldi piiratavad, kas tegevused jäävad logisse ning kuidas toimub andmete kustutamine.
Eelvalik, mis hoiab andmed kitsas ringis
Resyme teeb eelvaliku intervjuud kandidaatide eest automaatselt: platvorm viib läbi videointervjuu, kontrollib CV ja LinkedIni profiili põhjal esitatu tõesust, tuvastab pettusekatseid ja järjestab kandidaadid aususe, teadmiste ning oskuste alusel. Intervjuuküsimused on kohandatud rohkem kui 20 erialale, intervjuudest jäävad alles heliklipid, videod ja transkriptsioonid ning värbaja saab üksikasjaliku aruande. Õiguste haldusele tähendab see lihtsat asja: eelkõnesid ei pea jagama mitme inimese vahel ja otsustajani jõuab kindel, võrreldav materjal.

Alustada saab tasuta paketiga, mis sisaldab piiratud arvu intervjuusid. Lisaks on pay-as-you-go võimalus, ettevõtetele Company pakett hinnaga 599 € kuus (intervjuu 5,99 €), agentuuridele Agency pakett hinnaga 4500 € kuus (intervjuu 4,50 €) ning suurklientidele Enterprise lahendus. Vaata pakette ja proovi Resyme tasuta paketti.
Meie vaade
Õiguste halduse arutelu algab tavaliselt menüüst: millised rollid, millised linnukesed. Meie arvates algab see protsessist. Kõige rohkem inimesi puutub kandidaadi andmetega kokku eelvalikus, kus CV-sid saadetakse edasi, märkmeid tehakse eri kohtadesse ja eelkõnesid jagatakse kolleegide vahel. Kui see etapp on käsitsi, kasvab ligipääsuga inimeste ring iga uue kandidaadilaine korral.
Seepärast on Resyme ehitatud automatiseeritud intervjuude ümber. Iga kandidaat läbib valdkonnale kohandatud käitumispõhise intervjuu, platvorm kontrollib CV ja LinkedIni andmete tõesust ning võrdleb kandidaate samade kriteeriumide alusel. Värbaja saab aruande, salvestised ja transkriptsiooni ühest kohast ning teeb otsuse ise.
Meie loogika on lihtne: kui eelvalik on ühtlane ja tõendatud, on ka õigusi lihtsam hallata: vähem inimesi, vähem koopiaid, selgem vastutus. Ja kandidaat saab ligipääsetava, ühtlase intervjuu, mitte juhuslikku kõnet.
Raul
Korduma kippuvad küsimused
Kes peaks värbamistarkvaras olema administraator?
Administraator peaks olema üks või kaks inimest, kes vastutavad kasutajate ja rollide eest, näiteks personalijuht või tegevjuht. Administraatoriõigusi ei tohiks kasutada igapäevaseks värbamiseks ega anda „igaks juhuks“. Põhjendamata administraatoriõigused on üks levinumaid ligipääsuriske.
Kas intervjueerija peab nägema kandidaadi kogu profiili?
Ei pea. Piisab talle määratud intervjuust ja hindamislehest. Palgasoov, teiste intervjueerijate hinnangud ja salvestised võivad jääda värbajale ja värbamisjuhile.
Kui kaua võib mittevalitud kandidaadi andmeid hoida?
Tulevaste konkursside jaoks võib neid hoida ainult kandidaadi nõusolekul. Ilma nõusolekuta tuleb andmed pärast konkursi lõppu kustutada või pseudonüümida. Täpse tähtaja määrake oma andmekaitsespetsialisti või juristiga ja kirjutage see protsessi sisse.
Kas AI-intervjuu võib teha värbamisotsuse ise?
GDPR keelab üldjuhul otsused, mis põhinevad üksnes automatiseeritud töötlemisel, välja arvatud seaduses nimetatud erandite korral. Seepärast intervjueerib ja järjestab AI kandidaate ning lõpliku otsuse teeb inimene. Tal peab olema ligipääs aruandele ja salvestistele, et otsust kandidaadile põhjendada.
Mida teha, kui värbaja lahkub ettevõttest?
Sulge kohe tema kontod, ligipääsud, autentimisvahendid ja jagatud kaustade õigused. Määra tema avatud konkursid teisele värbajale ning kontrolli, kas tal oli alla laaditud CV-sid või tabeleid. Vaata logist üle, millistele andmetele ta viimati ligi pääses.